1. Aineõpetajaga sõlmib töölepingu kooli direktor.
2. Aineõpetaja allub vahetult õppealajuhatajale.
3. Aineõpetaja võetakse tööle täis- või osalise koormusega.
4. Aineõpetajal võib olla nooremõpetaja, õpetaja, vanemõpetaja või õpetaja-metoodiku ametijärk.
5. Aineõpetaja võib töötada ka sisemise kohakaasluse alusel.
6. Põhikoha ja täiskoormusega aineõpetaja üldtööaeg gümnaasiumis ja põhikoolis on 35 tundi nädalas. Üldtööajal viibib aineõpetaja kooli ruumides või tegeleb tundide ettevalmistamisega kodus.
7. Aineõpetajale on seadusega sätestatud lühendatud tööaeg, et ta saaks väljaspool koolimaja ruume ennast täiendada. Põhikooli ja gümnaasiumi aineõpetajale on selleks ette nähtud 5 tundi nädalas.
8. Põhikoha ja täiskoormusega aineõpetaja gümnaasiumis ja põhikoolis viibib kooli ruumides viiel päeval nädalas, kui kooli direktori käskkirjaga pole aineõpetaja tööaeg vormistatud teisiti.
9. Aineõpetaja tööpäeva ajagraafik sõltub tunniplaanist.
10. Aineõpetaja ei kritiseeri mitte kusagil kooli, kooli juhtkonda, teisi aineõpetajaid ning õpilasi ja lapsevanemaid, on koolile lojaalne.
11. Aineõpetaja on oma käitumisega eeskujuks õpilastele, täites korrektselt ise kõiki kooli asjaajamistavasid, käitumisnorme ning traditsioone.
12. Aineõpetaja järgib etiketi ja kommete head tava ning ürituste (erinevate aktuste jms) läbiviimise korda ja statuute.
13. Aineõpetajal on omad kindlaks määratud vastuvõtuajad (konsultatsioonid). Vastuvõtuajad ja –ruum on teatavaks tehtud õpilastele ja õppealajuhatajale. Vastuvõtuajad tõstavad kooli mainet õpilaste silmis ja võimaldavad hoida suhteid õpilastega. Vastuvõtuajad täidavad oma funktsiooni ka siis, kui õppeaasta jooksul kasutavad seda aega vaid mõned üksikud õpilased. Vastuvõtuajad võimaldavad õpilasel tunda end turvaliselt, kuna nad teavad, et soovi korral on nad aineõpetaja poolt oodatud ja teavad, et siis nad ei sega aineõpetaja põhitegevusi.
14. Aineõpetaja pöördub direktori poole direktori vastuvõtuaegadel.
15. Aineõpetaja oma olemisega sisendab õpilases usaldus- ja turvatunnet. Aineõpetaja on asjalik ja meeldiva käitumisega, tulles vastu õpilase soovile saavutada õpitulemused. Õpitulemuste saavutamiseks peab aineõpetaja orienteeruma kõikides aineõpetuse didaktilistes võimalustes ning piirangutes ja oskama leida operatiivselt võimalikke lahendusi talle antud pädevuse piirides.
16. Kui aineõpetajal tekib vajadus kohtuda lapsevanemaga, siis selle korraldab klassijuhataja.
17. Aineõpetaja tagab konfidentsiaalsuse õpilase kohta käiva informatsiooni haldamisel ning teeb kõik selleks, et kogu isikuandmetega seotud informatsioon ei jõukas kolmandate isikuteni. Kolmandatele isikutele informatsiooni andmine on lubatud vaid osapoolte nõusolekul.
18. Õpilasi puudutavat (andmelist) informatsiooni hoitakse koolis. Klassipäeviku välja viimine kooli ruumidest on lubatud vaid kooli direktori nõusolekul aineõpetaja allkirja vastu.
19. Aineõpetaja annab oma tegevuse kohta aru õppealajuhatajale.
20. Aineõpetaja annab informatsiooni teistele instantsidele (sotsiaaltöötajad, politsei, ajakirjanikud jms.) vaid direktori loal.
21. Aineõpetaja edastab õpilastele mõeldud teated ja informatsiooni. Aineõpetaja enda poolt koostatud kirjalikud teated ja informatsioon on alla kirjutatud aineõpetaja poolt.
22. Aineõpetaja täidab kõiki õppealajuhataja ja õppenõukogu otsuseid (näiteks korrapidamise korraldamine, õpilaste ära lubamine õppetööst jms), mis on suunatud aineõpetajale.
23. Aineõpetaja täidab korrektselt ja tähtaegselt klassipäeviku ja ülejäänud ainetundi puudutava koolidokumentatsiooni.
24. Aineõpetaja missiooniks on kooli õppekava elluviimine aineõpetaja töökava elluviimise kaudu.
25. Aineõpetaja põhifunktsioonideks on ainetunni ettevalmistamine, läbiviimine ja tagasiside võtmine enda tööle õpilaste taseme määramise kaudu.
26. Aineõpetaja töö planeerimise alus on kooli õppekava.
27. Aineõpetaja koostab kooli õppekavast lähtuvalt töökava.
28. Töökava on dokument, kus kooli õppekavas esitatud õppesisu klassiti on jaotatud kuupäeviti. Aineõpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist, klassis õpilaskonnast. Töökavad on vormistatud õppeveerandite ja/või kursuste kalenderplaanina. Õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus jm õppematerjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused.
29. Aineõpetaja töökava näitab, kuidas kogu õppesisu läbitakse õppetundides aineõpetaja juhendamisel.
30. Töökavad järgmise õppeaasta kohta esitatakse õppealajuhatajale hiljemalt 27. augustiks, et peale enda töökava kaitsmist kooli juhtkonnale saaks viimane otsustada lõplikult aineõpetaja koormuse küsimused järgnevaks õppeaastaks.
31. Kui töökavas tekivad jooksvad muutused, siis aineõpetaja viib muutused töökavasse sisse hiljemalt enne ainetunni algust. Kui ainetunnis ei õnnestunud töökavas kirjapandut ellu viia, siis aineõpetaja viib vastavad parandused sisse peale ainetundi. Töökavad on kahes eksemplaris: üks aineõpetaja käes, teine üldkasutatavas kaustas, millele on juurdepääs õppealajuhatajal, kooli direktoril ja kolleegidel. Töökava parandused peavad kajastuma mõlemas töökavas.
32. Aineõpetaja varustab end õppemetoodilise materjaliga ise ning peab olema kursis erialase õppekirjandusega.
33. Aineõpetaja taotleb endale õppevahendeid kooli eelarvest projektipõhise taotluste esitamise kaudu.
34. Aineõpetaja koostab tunnikontrolle, kontrolltöid, tasemetöid .
35. Aineõpetaja koostab õppematerjalid, jaotusmaterjalid, rikkumata autorikaitsega seotud aspekte.
36. Ainetunnid valmistab aineõpetaja ette üldtööaja raames, viibides kooli ruumides või kodus.
37. Aineõpetaja tutvustab õppeaasta või ainekursuse algul õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda. Õpilane peab teadma, mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Koolisisese arvestusliku hindamise aeg, vormid ja kriteeriumid peavad olema õpilasel teada õppeperioodi algul. Ainenõuded sisaldavad: nõutavaid õpitulemusi, nende omandatuse kontrollimise aega ja viisi ning õppeprotsessi ja arvestusliku hindamise põhimõtteid. Ainenõuetes on kirjas millal ja mille peale toimuvad tunnikontrollid ja kontrolltööd; mille eest ja kuidas õpilased hinded saavad.
38. Kui õpilane vaidlustab arvestusliku või kokkuvõtva hinde, siis õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
39. Aineõpetaja välimus peab jätma õpilastele ja lapsevanematele hea mulje. Välimus peab olema alati ja kõikjal korrektne ning ei tohi kahjustada kooli mainet.
40. Aineõpetaja diktsioon on selge ja hästi jälgitav, kõnetempo aktiivne. Aineõpetaja peab suutma end väljendada konkreetselt, loogiliselt ja mõjuvalt.
41. Aineõpetaja viib läbi ainetunde. Ainetund on ellu kutsutud selleks, et õpetaja saaks viia ellu enda töökava.
42. Põhikoha ja täiskoormusega aineõpetaja gümnaasiumis (põhikoolis) viib läbi 18-22 (20-24) ainetundi nädalas. ´
43. Õppetundide ajad määratakse tunniplaaniga ning tehakse õppealajuhataja poolt aineõpetajale teatavaks.
44. Ainetund peab algama ja lõppema õigeaegselt, tunniplaanis ettenähtud ajal ning õppetund ei saa olla ei lühem ega pikem kui ette nähtud.
45. Aineõpetaja ei tohi ainetundi ära jätta.
46. Aineõpetaja teab, mida ainetunnis vaja läheb ja suudab panna vahendid valmis nii, et neid oleks õppeprotsessis kõige otstarbekam kasutada. Õpilast häirib see, kui aineõpetaja ei leia koheselt vajalikke vahendeid üles. See vähendab õpilase usaldust aineõpetaja suhtes ja tekitab kahtlusi aineõpetaja kompetentsuses. Töökoha korraldamatus väljendab lugupidamatust õpilase suhtes.
47. Aineõpetaja tutvustab esmakordsel kohtumisel ennast alati ees- ja perekonnanimega. Õpilasel on alati õigus teada, kellega ta suhtleb.
48. Aineõpetaja alustab ainetundi seistes püsti. Aineõpetaja on kohustatud tervitama õpilasi. Sellega näitab ta lugupidamist õpilaste vastu. Aineõpetaja on kohustatud vaatama tervitades õpilastele otsa.
49. Aineõpetaja ütleb tunni alguses, mida ta tunnis teeb, mis on tunni eesmärk ning mida laseb õpilastel teha.
50. Aineõpetaja peab põhjendama, milleks õppeaine on oluline.
51. Aineõpetaja täidab iga õppetunni alguses klassipäeviku ja peab õpilaste ainetundides kohaloleku arvestust.
52. Aineõpetaja viib tunnitasandil ellu selle, mis ta töökavas kirjutas.
53. Aineõpetaja tagab, et ainetunni sisu ja tegevused vastavad töökavale.
54. Aineõpetaja peab tagama tunnis sellise tööõhkkonna, et igal õpilasel oleks võimalus süveneda.
55. Aineõpetaja tagab võrdsed võimalused kõigile õpilastele õppekava läbimiseks.
56. Aineõpetaja ei kasuta füüsilist ega moraalset vägivalda, ei mõnita.
57. Aineõpetaja peab ise lahendama kõik õppetunnis õpilastega seotud probleemid. Aineõpetaja ja õpilase vahelisi probleeme ei saa lahendada klassijuhataja, õppealajuhataja, kooli direktor ega lapsevanem. Aineõpetaja vastutab konfliktide lahendamise eest, kuna ta on saanud vastava ettevalmistuse.
58. Aineõpetaja suudab kontrollida oma meeleolu ja emotsioone, olles alati õppeprotsessi vältel heas tujus. Ta ei tohi välja näidata oma isiklikke tundeid. Kui õpilane aineõpetajat solvab, peab aineõpetajal jätkuma küllaldaselt professionaalsust, et jätkata õpilastega tööd.
59. Aineõpetaja peab tundma õpilasi nimepidi. Õpilase enesehinnang tõuseb, kui ta aineõpetajale meenub nimepidi ning aineõpetajal on meeles tema soovid ning õpilasele antud lubadused.
60. Aineõpetaja täiustab enda oskusi sedavõrd, et tulla toime probleemsete ja hilinevate õpilastega ning oskab läbi viia paaris- ning liitklassi tunde.
61. Aineõpetaja hindab õpilaste õpitulemuste saavutamist vastavalt kooli õppekavas sätestatud hindamisjuhendile.
62. Aineõpetaja peab hajutama õpitulemuste hindamise kogu veerandile.
63. Aineõpetaja ei anna õpilastele katteta lubadusi ja peab tähtaegadest kinni.
64. Aineõpetaja ei tohi teha õpilaste vahel vahet nende välimuse, staatuse, arvatava materiaalse jõukuse, vanuse, rahvuse jms põhjal. Ta suhtub kõikidesse õpilastesse viisakalt ja õpetab kõiki võrdselt.
65. Aineõpetaja annab aru õppealajuhatajale kõikidest tekkivatest probleemidest ja raskustest.
66. Kuna aineõpetaja kontrollib kogu õppeprotsessi käiku, siis on tema ülesandeks ainetund õigeaegselt lõpetada.
67. Ainetunni lõpus tuleb üle kontrollida, kas õpilased on kodutööst aru saanud.
68. Ainetund loetakse lõppenuks, kui aineõpetaja on öelnud tunni lõpus “Tund on lõppenud, head aega” ning vaadanud õpilastele otsa.
69. Peale ainetundi peab aineõpetaja suutma vajadusel õppealajuhatajale selgitada mida õpilased selles tunnis selgeks õppisid ning teadma, mida ta antud õpilastega seonduvalt järgmises tunnis tegema hakkab.
70. Aineõpetaja korraldab oma tegevust nii, et töökoht jääks töökorda ka õppeprotsessi vältel. Enne järgmise tunni alustamist peab aineõpetaja panema ära eelmises õppeprotsessis kasutatud vahendid, seintele riputatud paberid, kustutama tahvli. Selle tegematajätmine mõjutab järgmise õpetaja või õpilaste tegevust.
71. Aineõpetaja tagab kogu enda poolt kirjalikult väljastatava informatsiooni korrektse vormistuse. Aineõpetaja, paljundades või koostades õpilastele jaotusmaterjale, ei riku autorikaitseseadust.
72. Aineõpetaja võib ainetunni läbiviimiseks kasutada grafoprojektorit, pabertahvlit, kriiditahvlit, jaotusmaterjale, IT-alaseid abivahendeid.
73. Ainetund tuleb viia läbi lähtudes koolis olemasolevatest vahenditest.
74. Aineõpetaja peab läbi viima regulaarselt tasemetöid, et määrata õpilaste taset, sellega saab anda hinnangut enda tulemustele. Aineõpetaja on enda tööd teinud hästi, kui kõik tema õpilased on saavutanud õppekavas fikseeritud õpitulemused.
75. Aineõpetaja koostab kirjalikult töökava analüüsi ning esitab selle õppealajuhatajale viimase poolt määratud tähtajaks.
76. Töökava analüüs sisaldab alljärgnevat:
– mis osas planeeritud tegevused ei taganud õpitulemusi;
– mida aineõpetaja planeerib teha, et tagada õpitulemuste saavutamine.
77. Aineõpetaja vastutab kõigi eelpool nimetatud põhifunktsioonide täitmise eest.
78. Klassiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised
1) pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus klassiõpetaja erialal või
2) pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus algõpetuse erialal või
3) eripedagoogika alane kõrgharidus või
4) muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ning läbitud 160-tunnine algõpetuse didaktika kursus.
79. Põhikooli ühe või mitme aine õpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised:
1) pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas või
2) muu kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus.
80. Gümnaasiumi ühe või kahe aine õpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised:
1) pedagoogiline kõrgharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas või
2) muu kõrgharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus.